piirikaitse malevkond
Piirikaitse malevkond on üks 5-st Alutaguse maleva piirkondlikest üksustest, mis tegutseb peamiselt Ida-Virumaal ning ühendab neid vabatahtlikke inimesi, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse, kogukonna turvalisusesse ja kriisivalmidusse.
Piirikaitse malevkond, on alates loomisest kuni tänapäevani asunud:
1) malevkonna koduks endise Jõhvi 6. Keskkooli 4-korruseline hoone (tegutses Keskkoolina kuni 2002. aastani), Jaama tn 37.
Juhtimine
Piirikaitse malevkonda juhib malevkonna pealik, keda toetab Alutaguse maleva staap ja kes korraldab väljaõpet, planeerib tegevusi ja juhib üksuste tööd, eesmärgiga arendada kohalike koostööpartneritega piirkondlikku riigikaitsevõimet ning panustada Eesti julgeolekusse.
rando kruusmaa
Piirikaitse malevkonna pealikud alates loomisest kuni tänapäevani
Ajalugu
Piirikaitse malevkond asutati …
MALEVKONNA EELKÄIJATE TEGEVUSEST “OMAKAITSEST” 1917. AASTAL KUNI 1940. AASTANI
MALEVKONNA TEGEVUS LOOMISEST KUNI TÄNAPÄEVANI
Sümboolika
Piirikaitse malevkonna sümboolika on kujunenud …
MALEVKONNA LIPUD
MALEVKONNA TEENETEMÄRGID JA ANNETAMISKORD
Malevkonna teenetemärk asutati …
Teenetemärki võib annetada:
a)
ERALDUSMÄRGID JA TUNNUSED
1 Piirikaitse malevkonna käiseembleem
Kuna tegemist on maleva eskterritoriaalse üksusega ning algselt loodi see Viru maleva koosseisu, siis embleemil on mitmeid maakaitseringkonna alluvuses olevate struktuuriüksusi ühendava lisaembleemiga, mille eesmärk on ühendada Piirikaitse malevkonna vabatahtlikke kaitseliitlasi ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning eristada Piirikaitse malevkonna liikmeid Kirde maakaitseringkonna teiste üksuste võitlejatest.
Embleemi taust on must kilp valge ääristusega, mille kohal poolkaares kiri “piirikaitse”. Embleemil on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ja selle lahendamiseks vajalikku mõistmist ja vastupidavust; sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (mille asendusvärv on valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust. Embleemi ülaosas olev sinine kolmnurk sümboliseerib Termopüülide lahingut 480 a. aKr (Λ – on olnud Sparta sümboliks), eesmärgiga luua side Termopüülide lahingu ja Eesti Vabadussõja murdelahingute ning Viru rinde pealetungi vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt, ennastsalgavalt, tarmukalt ja visalt ülekaaluka vastase vastu.
Embleemi keskel on kujutatud Eesti Vabariigi piirimärki, mille ülaosas Sparta kiiver ja keskel ristatud vintraudsed püssid, mis väljendavad Eesti riigi kaitsmise ideed, relvastatud piirikaitsjate valvsust, kindlameelsust ja reageerimist mistahes vaenulikkuse suhtes riigipiiril.
Sparta tüüpi muinaskiiver jätkab läbiva Termopüülide teema kandmist ja sõmboliseerib jõudu, kaitset ja haavamatust ning on kodumaakaitsjate üksuste visa ja eduka võitlemise üldsümboliks.
Embleemi eriliigiks on Piirikaitse malevkonna taktikaline embleem, mida väljastatakse neile malevkonna liikmetele, kes panustavad väljaõppele vähemalt 80 tundi aastas ja/või osalevad ühel suuremal KV/KL/KiMKR korraldataval õppusel aasta jooksul.
Embleemi tehniline kirjeldus: a) taust on must kilp, kõrgusega 90 mm ja laiusega 60 mm; b) ülemises osas on sinist värvi stiliseeritud lambda suurtäht (Λ), mille haarade vahel embleemi keskel on musta ja valget värvi piirimärk, mille ülaosas spartapärane kiiver ja keskel ristatud vintraudsed püssid.
Piirikaitse malevkonna embleemi kantakse välivormi vasakul käisel takjakinnitusel (paremal kantakse maleva või üksuseembleemi).
