ALUTAGUSE malev
Alutaguse malev on üks 15-st Kaitseliidu piirkondlikest üksustest, mis tegutseb peamiselt Ida-Virumaal ning ühendab neid vabatahtlikke inimesi, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse, kogukonna turvalisusesse ja kriisivalmidusse. Alutaguse maleva koosseisu kuuluvad Jõhvi, Lüganuse, Narva, Avinurme ja Piirkaitse malevkonnad, kes teevad koostööd vabatahtlikute organisatsioonidega nagu Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Alutaguse malev koos Viru, Jõgeva ja Järva maleva määratud koosseisuga moodustavad Kirde Maakaitseringkonna.
Alutaguse malev, Ida-Virumaa lippkonna loomisest 17.03.1990 alates on asunud:
1) 17.03.1990 – 1991 tegelik maleva hoone üldse puudus ja kokkusaamiseks kasutati Jõhvi turu vastas Narva maanteel asuvat Jõhvi kultuurimaja ruume (2024. aastal vastav hoone lammutati);
2) 1991 – 1994 kasutas malev Kohtla-Järvel, Lai tn 4 asuvaid riigikaitseosakonna ruume;
3) 1994 – 1999 oli maleva koduks Jõhvi, Rakvere tn 14 asunud hoone;
4) 1999 – 2004 kasutas malev uuesti Kohtla-Järvel, Lai tn 4 asuvaid ruume;
5) alates 2004. aastast kuni praeguseni on maleva koduks endise Jõhvi 6. Keskkooli 4-korruseline hoone (tegutses Keskkoolina kuni 2002. aastani), Jaama tn 37.
Juhtimine
Alutaguse malevat juhib malevapealik, keda toetab tema staap, kes korraldab väljaõpet, planeerib tegevusi ja juhib üksuste tööd, eesmärgiga arendada kohalike koostööpartneritega piirkondlikku riigikaitsevõimet ning panustada Eesti julgeolekusse.
Taivo Porval
Alutaguse maleva pealikud alates Ida-Virumaa lippkonna loomisest 17.03.1990 kuni tänapäevani
Tõnu Põld
Ida-Virumaa lippkonna pealik
17.03.1990-07.04.1992
kapten Tiit Vohta
Alutaguse maleva pealik
08.04.1992-23.12.1993
nooremleitnant Urmas Innos
Alutaguse maleva pealiku kt
24.12.1993-27.02.1999
kapten Toomas Ilves
Alutaguse maleva pealiku kt
28.02.1999-31.10.2003.
major Arno Kodu
Alutaguse maleva pealik
01.11.2003-31.10.2007.
kapten Tarmo Anton
Alutaguse maleva pealiku kt
01.11.2007-28.02.2008.
major Ain Krondel
Alutaguse maleva pealiku kt
01.03.2008-04.07.2010.
major Arno Kodu
Alutaguse maleva pealik
05.07.2010-16.03.2012.
major Margus Ets
Alutaguse maleva pealik
17.03.2012-04.06.2017
major Ain Krondel
Alutaguse maleva pealiku kt
05.06.2017-31.07.2017
major Mati Kuusvere
Alutaguse maleva pealik
01.08.2017-25.11.2019
kapten Aivar Oja
Alutaguse maleva pealik
26.11.2019-02.10.2021
major Erkki Karuks
Alutaguse maleva pealik
03.10.2021-19.01.2024
kolonelleitnant Jaanus Ainsalu
Viru maleva pealik, Alutaguse maleva pealiku ül
20.01.2024-20.06.2025
Ajalugu
Alutaguse Malev asutati Virumaa, Ida-Virumaa lippkonna nime all 17. märtsil 1990, kuid tema tänases administratiivalas asuvate üksuste ja malevkondade ajalugu saab alguse juba 1917. aastal.
MALEVA EELKÄIJATE TEGEVUSEST “OMAKAITSEST” 1917. AASTAL KUNI 1940. AASTANI
MALEVA TEGEVUS LOOMISEST KUNI TÄNAPÄEVANI
ALUTAGUSE MALEVA TÄHTSAMAD KUUPÄEVAD MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI
- 11.11.1918Tallinnas tuleb kokku "Omakaitse" juhatus ja kuulutab "Bürgerwehr´i" lõpetatuks ning asutab selle asemele Kaitse Liidu. Eesti Kaitse Liidu päevakäsk nr. 1 alusel määratakse Viru maakonna ja Rakvere ülemaks alampolkovnik Nikolai Reek.
- 13.11.1918Eesti Ajutine Valitsus määrab Narva ja selle ümbruskonna Kaitse Liidu formeerijaks ja ülemaks alamkapten Heinrich Laretei ning moodustakse Narva Kaitse Liit.
- 18.11.1918Alustatakse Jõhvi Kaitse Liidu moodustamist, varem kohale toodud relvade väljajagamist ja peidetud relvade lagedale toomist ning Jõhvi Kaitse Liidu esimeseks juhiks määratakse lipnik A. Toomel.
- 18.12.1924Viru Ringkonna Kaitse Liidu ülema kolonel Jaan Nurk käskkirja alusel taastatakse Jõhvi Kaitse Liit.
- 29.12.1924Narva "Sõdurite kodu" ruumides peetakse kaitseliitlaste esimene üldkoosolek ja moodustatakse uuesti Narva Kaitse Liit.
- 11.01.1925Jõhvi malevkonna koosseisu luuakse Jõhvi, Kohtla, Voka ja Mäetaguse kompaniid.
- 27.06.1940President K. Päts andis välja Kaitseliidu likvideerimise seadluse, mille alusel Kaitseliit ühes kõigi allorganisatsioonidega lõpetab oma tegevuse 28.06.1940.
- 17.03.1990Virumaa, Ida-Viru lippkonna nime all luuakse Alutaguse Malev.
- 1990
Sümboolika
Alutaguse maleva sümboolika on kujunenud viimase poole sajandi jooksul, kus valge sümboliseerib Virumaa ausust ja puhtust ning roheline Alutaguse metsasid. Maleva sümboolika hulka kuuluvad maleva lipud, teenetemärgid, käeside, käeembleemid ja teenistusmärgid, mis kõik kannavad edasi traditsioone ja ühtekuuluvustunnet.
MALEVA LIPUD
1. Alutaguse maleva eelkäija Ida-Virumaa lippkonna lipp, 22.06.1991.
Lipu kavandas Jõhvi malevkonna kaitseliitlane Aivar Ilves ja selle valmistasid Kuremäe kloostri nunnad. Lipp õnnistati 22.06.1991. aastal Jõhvi koguduse Mihkli kirikus.
2. Alutaguse maleva lipp, 23.06.1994.
13.04.1994 kinnitati Alutaguse maleva juhatuse poolt uus lipu kavand (protokoll nr 4).
17.05.1994 nr v-1/209 esitas Kaitseliidu ülem Johannes Kert Kaitseliidu põhikirja (RT nr 48-1931 a.) § 4 teise lõike alusel Alutaguse maleva lipu kinnitamiseks kaitseminister Indrek Kannik´le.
Lipu valmistasid Kuremäe kloostri nunnad ja lipp õnnistati 23.06.1994. aastal Jõhvi koguduse Mihkli kirikus.
Lipu parem pool on kahevärviline, ülal valge (ausus ja puhtus) ja all roheline (Alutaguse metsad). Keskele on paigutatud Alutaguse maleva kümnenurkse teenetemärgi kujutis, millel Malevale praeguse nime andmise aasta (1992). Lipu vasak pool on kollane, keskel Kaitseliidu embleem. Narmad on kuldsed. Juhtlause: “Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes”.
3. Alutaguse maleva lipp alates 02.03.2004.
02.03.2004 otsustas maleva juhatus valmistada malevale uus lipp ja lipu vardaehis. Lipu värvid ja kuju jätta samaks. Lipul kujutatud teenetemärk asendada uue teenetemärgiga ja aastaarvuks märkida lipule 1990. aasta, mis on eelkäija Ida-Virumaa lippkonna loomise aasta.
Lipu parem pool on kahevärviline, ülal valge (ausus ja puhtus) ja all roheline (Alutaguse metsad). Keskele on paigutatud Alutaguse maleva Malta risti kujuline teenetemärgi kujutis, mille all Maleva eelkäija Ida-Virumaa lippkonna loomise aasta (1990). Lipu vasak pool on kollane, keskel Kaitseliidu embleem. Narmad on kuldsed.
MALEVA TEENETEMÄRGID JA ANNETAMISKORD
Maleva teenetemärk asutati Alutaguse maleva maleva juhatuse otsusega 04.02.1995. aastal
Teenetemärki võib annetada:
a) maleva auliikmetele;
b) Maleva tegev- ja toetajaliikmetele, Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna liikmetele, Noorkotkaste ja Kodutütarde juhtidele:
– Kaitseliidu taasloomisele kaasaaitamise eest;
– eeskujuliku osavõtu eest Kaitseliidu õppetööst ja tegevusest või tema andumuse ja huvi eest Kaitseliidu ellu ning tegevusse.
c) kõigile Eesti Vabariigi ja välisriikide kodanikele:
– Kaitseliidu taasloomise kaasaaitamise eest;
– Alutaguse malevale ehk Kaitseliidule osutatud eriliste teenete eest.
Märkus: teenetemärgi saamise õigust ei saa keegi nõuda.
1. Kümnenurgaline Teenetemärk
04.02.1995 teenetemärgina kasutusele võetud märki anti välja kuni 10.03.2004. aastani kokku 137 tk. Esimene teenetemärk väljastati 1995. aastal Eesti Vabariigi aastapäeval Viktor Roosipuule, kes joonistas märgi kavandi (käskkiri 23.02.1995 nr 11) ja viimane märk väljastati Indrek Kullam´le 10.03.2004.
02.03.2004 otsustas Maleva juhatus lõpetada kümnenurgalise Alutaguse maleva teenetemärgi väljaandmise (02.03.2004 juhatuse protokoll nr 2, punkt 7.1).
Teenetemärk oli kahetasandiline. Alumise tasandi moodustas kümmenurk, mille ääres oli sinine ja must joon. Ülejäänud märgi pind oli valge, millel oli kujutatud kaks rohelist kuuske tsentrist kahel pool. Ülemise tasandi moodustas hõbedane mõõk suunaga ülevalt alla.
Märgi läbimõõt oli 47 mm, sinine ja must joon oli läbimõõduga 1 mm, kuused olid kõrgusega 21 mm ja laiusega 12 mm ning okste läbimõõt oli 1 mm. Mõõk oli pikkusega 27 mm.
Kümmenurk oli endise Kaitseliidu Viru maleva teenetemärk. Värvid sinine, must ja valge sümboliseerisid Riigilipu värve, kuused Alutaguse metsi ja mõõk näitas organisatsiooni sõjalist suunitlust.
2. Malta risti kujuline eriteenetemärk, 11.10.2001
11.10.2001 eriteenetemärgina kasutusele võetud märk asutati Alutaguse maleva juhatuse koosoleku protokoll nr 10 punkt 3 otsusega andmiseks neile, kellel on väärilisi teeneid Maleva või selle õigusjärglase eest.
02.03.2004 otsustas maleva juhatus nimetati Malta risti kujulise eriteenetemärgi alates 17.03.2004 ümber Alutaguse maleva teenetemärgiks (02.03.2004 maleva juhatuse protokoll nr 2, punkt 7.2).
ERALDUSMÄRGID JA TUNNUSED
Välivormil kantakse ainult tekstiilist eraldusmärke, tunnuseid ja erialatunnuseid.
Maleva liikmete eraldusmärkideks ja tunnusteks on nimesilt, auastmetunnus, käelint, riigitunnus ja struktuuriüksuse käiseembleem ning soovituslikult sõjaväelist haridust tõendav märk (rinnaembleem). Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.
1. Nimesilt
Kantakse paremal pool selleks ettenähtud takjaalusel, seda nii välivormi jakil kui ka talvevormi jopel.
2. Auastmetunnus
Kaitseväelastele ja kaitseväekohustuslastele sõltuvalt nende ametikohast, sõjaväelisest haridusest (ettevalmistusest), kaitseväeteenistuse kestusest, väeliigist ja teenetest isikuliselt antav nimetus.
Auastmetunnus tikitakse vastavalt tava- või välivormi riidele ja seda kantakse välivormi rinnal asetseval auastmealusel ning tavavormi õlakutel.
3. Käelint
Maleva käelint on 94 mm laiune valge lint, millel on lindi äärtest 12 mm kaugusel 10 mm laiused helesinised triibud. Lindi keskel on malevas ajalooliselt kasutusel olev embleem.
Käelinti kantakse vasakul käel küünarnuki ja õla vahelisel alal
4. Riigitunnus
Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille pikkus on 63 mm ja laius 40 mm.
Riigitunnust kantakse vasakul (v.a Kaitseväes) varrukal, selleks ettenähtud kohas.
4. Struktuuri-/allüksuse embleem
4.1 Alutaguse maleva käiseembleem
Maleva embleemil on Kaitseliidu kotka kujutis ning selle kohal ülaosas 5 mm kaugusel tikitud Alutaguse maleva nimetus. Embleem tikitakse vastavalt tava- või välivormi riidele.
Maleva embleem asetseb paremal varrukal 70 mm kaugusel varrukaõmblusest või embleemi aluse olemasolul selle pea.
4.2 Kirde Maakaitseringkonna käiseembleem
Embleem on mitmeid Kirde MKR struktuuriüksusi ühendava kõrgema üksuse lisaembleem, mille eesmärk on ühendada Kirde MKR alluvuses olevate allüksuste tegevväelasi, vabatahtlikke kaitseliitlasi, reservväelasi ja eriorganisatsioonide liikmeid ning tugevdada nende ühtekuuluvustunnet. Samuti eristab embleem KiMKR kaitseväelasi ja kaitseliitlasi teiste Maakaitseringondade võitlejatest.
Embleemi taust on must, millel on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ja selle lahendamiseks vajalikku mõistmist ja vastupidavust. Sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (mille asendusvärv on valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust.
Embleemi ülaosas olev sinine kolmnurk sümboliseerib Termopüülide lahingut 480 a. aKr (Λ – on olnud Sparta sümboliks), eesmärgiga luua side Termopüülide lahingu ja Eesti Vabadussõja murdelahingute ning Viru rinde pealetungi vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt, ennastsalgavalt, tarmukalt ja visalt ülekaaluka vastase vastu.
Sparta tüüpi muinaskiiver embleemi keskel jätkab läbiva Termopüülide teema kandmist ja sümboliseerib jõudu, kaitset ja haavatamatust ning kodu – maakaitsjate üksuste visa ja eduka võitlemise üldsümboliks.
Embleemi tehniline kirjeldus: a) taust on must kilp, kõrgusega 70 mm ja laiusega 60 mm; b) ülemises osas on sinist värvi stiliseeritud lambda suurtäht (Λ), mille haarade vahel embleemi keskel on valget värvi spartalase kiiver.
KiMKR embleemi kantakse vasakul käisel riigitunnuse all oleval takjakinnitusel (paremal kantakse maleva või üksuseembleemi).
4.3 Piirikaitse malevkonna käiseembleem
Kuna tegemist on maleva eskterritoriaalse üksusega ning algselt loodi see Viru maleva koosseisu, siis embleeml on mitmeid maakaitseringkonna alluvuses olevate struktuuriüksusi ühendava lisaembleemiga, mille eesmärk on ühendada Piirikaitse malevkonna vabatahtlikke kaitseliitlasi ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning eristada Piirikaitse malevkonna liikmeid Kirde maakaitseringkonna teiste üksuste võitlejatest.
Embleemi taust on must kilp valge ääristusega, mille kohal poolkaares kiri “piirikaitse”. Embleemil on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ja selle lahendamiseks vajalikku mõistmist ja vastupidavust; sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (mille asendusvärv on valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust. Embleemi ülaosas olev sinine kolmnurk sümboliseerib Termopüülide lahingut 480 a. aKr (Λ – on olnud Sparta sümboliks), eesmärgiga luua side Termopüülide lahingu ja Eesti Vabadussõja murdelahingute ning Viru rinde pealetungi vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt, ennastsalgavalt, tarmukalt ja visalt ülekaaluka vastase vastu.
Embleemi keskel on kujutatud Eesti Vabariigi piirimärki, mille ülaosas Sparta kiiver ja keskel ristatud vintraudsed püssid, mis väljendavad Eesti riigi kaitsmise ideed, relvastatud piirikaitsjate valvsust, kindlameelsust ja reageerimist mistahes vaenulikkuse suhtes riigipiiril.
Sparta tüüpi muinaskiiver jätkab läbiva Termopüülide teema kandmist ja sõmboliseerib jõudu, kaitset ja haavamatust ning on kodumaakaitsjate üksuste visa ja eduka võitlemise üldsümboliks.
Embleemi eriliigiks on Piirikaitse malevkonna taktikaline embleem, mida väljastatakse neile malevkonna liikmetele, kes panustavad väljaõppele vähemalt 80 tundi aastas ja/või osalevad ühel suuremal KV/KL/KiMKR korraldataval õppusel aasta jooksul.
Embleemi tehniline kirjeldus: a) taust on must kilp, kõrgusega 90 mm ja laiusega 60 mm; b) ülemises osas on sinist värvi stiliseeritud lambda suurtäht (Λ), mille haarade vahel embleemi keskel on musta ja valget värvi piirimärk, mille ülaosas spartapärane kiiver ja keskel ristatud vintraudsed püssid.
Piirikaitse malevkonna embleemi kantakse välivormi vasakul käisel takjakinnitusel (paremal kantakse maleva või üksuseembleemi).
5. Teenistusmärgid
Teenistusmärgid jagunevad: 1) sõjalise hariduse märgid; 2) kursusemärgid; 3) kutsemärgid; 4) oskus- või saavutusmärgid.
Tavavormil kantakse metallist märki ja välivormil vaid neid märke, milledel on kinnitatud tekstiilist märgid. Õhtuvormil teenistusmärke ja väeosade teenetemärke ei kanta.
Sõjalise hariduse märkidest kantakse ühte, viimasena omandatud hariduse märki.
Maaväe kuue paremal rinnataskul ning välivormi nimesildi all kantakse kuni kahte teenistusmärki. Kuue vasaku rinnatasku kohal kantakse lisaks kaplani eriala märki ja osasid õhuväe kutsemärke.
Maaväe tavavormi kuue vasakul rinnataskul on lubatud kanda kuni kahte väeosa teenetemärki.
Oskus- ja/või saavutusmärki kantakse väli- ja tavavormil nimesildi kohal.
5.1 Sõjalise hariduse märgid
5.1.1 Sõdurioskuste kursuse märk
Sõduri Kuldmärk
Sõdurioskuste kursus on läbitud hindele “5” (suurepärane) ja õppekava mahust on omandatud teadmisi ja oskusi 91 – 100 %.
Sõduri Hõbemärk
Sõdurioskuste kursus on läbitud hindele “3” (hea) või “4” (väga hea) ning õppekava mahust on omandatud teadmisi ja oskusi 71 – 90 %.
Sõdur Lihtmärk
Sõdurioskuste kursus on läbitud hindele “1” (kasin) või “2” (rahuldav) ning õppekava mahust on omandatud teadmisi ja oskusi 51 – 70 %.
Väljaõpe
Väljaõppe aluseks on juba 1926. aastal alguse saanud põhimõte, et iga malevlane peab oskama relvaga ümber käia ja tegutseda lahinguolukorras nii üksikvõitlejana, kui ka üksuse koosseisus. Väljaõpe tagab, et igal üksusel on oskused täita oma ülesandeid nii rahuajal, kriisiolukorras kui ka sõjaajal. Läbimõeldud ja mitmetasandiline väljaõpe moodustab Alutaguse maleva selgroo.
Lisainfo
Baaskursus – iga kaitseliitlase algus
- Kõik kaitseliitlased, kes pole ajateenistust läbinud, peavad läbima sõdurioskuste baaskursuse.
- Kursus annab esmased teadmised relvast, taktikast, meditsiinist, sidepidamisest, orienteerumisest ja Kaitseliidu ülesehitusest.
Erialaõpe
- sanitar
- side
- pioneeriõpe
- tankitõrje
- kuulipildur
- droonid
- autojuht / logistika
Koostööharjutused
- Jagu
- Rühm
- Kompanii
Laskeväljaõpe
.
Väljaõppe planeerimine ja kord
- „Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe eeskirjast“
- Alutaguse maleva väljaõppekorralduse juhendist