Malevast - Alutaguse Malev

ALUTAGUSE malev

Alutaguse malev on Ida-Virumaal kõige suurem vabatahtlik organisatsioon, millega on seotud tuhanded inimesed. Kaitseliidu põhiülesanne on suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti vabadust ja turvatunnet. Paljud kaitseliitlased panustavad aastas sadu tunde oma aega. Kogukondliku vaimu ja kokkuhoidmise tunde loomine on seejuures ülimalt tähtis.

Staap asub Narva mnt 81 ajaloolises Fahle aia suvemõisas, mis on olnud Kaitseliidu Tallinna maleva koduks alates taasiseseisvumisest. Tallinna malev on Põhja maakaitseringkonna juhtiv malev, kelle vastutusulatus ja tegevus toetavad kogu ringkonna — Tallinna, Harju ja Rapla piirkonna — sõjalist ja tsiviilset valmisolekut.

Malev tagab oma vastutusalas väljaõppe, varustuse halduse, operatiivse juhtimise ja toetava taristu ning aitab ellu viia Põhja maakaitseringkonna ülesandeid. Tallinna maleva liikmeskond on mitmekesine — eri valdkondade spetsialistidest kuni kogenud kaitseliitlasteni — keda ühendab soov panustada Eesti kaitsevõimesse ja turvalisusse.

Juhtimine

Alutaguse malevat juhib malevapealik koos staabi ja allüksuste pealikega. Fookuses on valmisolek, väljaõpe ning koostöö partneritega Ida-Virumaal. Alutaguse malev on koos Viru, Jõgeva ja Järva malevaga Kaitseliidu Kirde Maakaitseringkonna koosseisus.

Kolonelleitnant

Taivo Porval

Ametis alates

20. juunist 2025

Varasemad malevapealikud

Oskar-Aleksander Raudvere

1925

Friedrich-Karl Pinka

1925-1934

Rudolf-Johannes Lints

1934-1940

Tõnu Järv

1991-1992

Hillar Tint

1992-1994

Mart Puusepp

1994-2005

Kajari Klettenberg

2005-2007

Eduard Nikkari

2007-2012

Lauri Abel

2013-2016

Toomas Väli

2016-2018

Janno Märk

2018-2020

Kalev Koidumäe

2020-2023

Ajalugu

Malev asutati Kaitseliidu Ida-Viru lipkonna nime all 17. märtsil 1990. Alutaguse malevasse kuuluvad Lüganuse malevkond, Avinurme malevkond, Narva malevkond ja Jõhvi malevkond.

Areng ja tegevus 1930. aastatel

1930. aastad olid Tallinna malevale kiire arengu aeg. Malevkondade arv ja tegevus laienesid, väljaõpe muutus ühtsemaks ning populaarsed olid laskevõistlused, õppused ja rahvuslikud kaitseüritused. 1940. aastal katkestas Kaitseliidu tegevuse Nõukogude okupatsioon. Paljud maleva liikmed represseeriti, põgenesid või jätkasid vastupanu metsavendluses.

Taasloomine ja tänapäeva tegevus

Tallinna malev taastati 1990. aastal vabatahtlike eestvedamisel. Esimeste üksuste (üksikrühmad) taasloomiseni jõuti Tallinnas poolteist kuud pärast Kaitseliidu taastamist Järvakandis. Üksikrühmad loodi märtsist maini 1990.a. Asutamiskoosolekud kutsuti enamasti kokku Kodanike Komiteede initsiatiivil, mitmes linnaosas osales kokkusaamistel esimene Kaitseliidu ülem Kalle-Istvan Eller. Tallinnas oli enne Kaitseliidu Tallinna maleva taasasutamist kaks paralleelselt eksisteerivat Kaitseliidu malevkonda – Tallinna I malevkond ja Tallinna II malevkond, lisaks Nõmme linnaosas Nõmme Kaitseliit. Tallinna I malevkond sai alguse Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) saalis toimunud Kaitseliidu taastamise koosolekust (04.03.90), kus osalenute initsiatiivil loodi Tallinnas märtsis-mais 1990 Kaitseliidu jaod-rühmad ning mille baasil loodi hiljem Tallinna I Malevkond, mida hakkas pealikuna juhtima Imre Annus. Tallinna II malevkonna koosseisu kuulusid Tallinna linna asumite põhiselt Tondi, Mustamäe, Lasnamäe, Lilleküla, Kesklinna ja Pirita üksikrühmad, mille baasil hiljem siis moodustati malevkond (26.06.90). Kaitseliidu ülema päevakäsuga nr 9, 31. maist 1991 ühendati seni Kaitseliidu Harju malevasse kuulunud Tallinna I malevkond ja Tallinna II malevkond kokku Kaitseliidu Tallinna malevaks. Maleva pealikuks määrati endine II malevkonna pealik Tõnu Järv. Esimesse maleva juhatusse valiti II malevkonna juhatus, kuhu kuulusid Arvo Treier, Eduard Nikkari, Allan-Fritz Suurkask, Tõnu Orav ja Tõnu Järv. Nõmme malevkonda ei liidetud kohe Tallinna malevaga ja nad olid iseseisev Kaitseliidu üksus nagu ka Hiiumaa malevkond.

Peale Tallinna maleva taastamist alustati kohe süsteemse väljaõppe korraldamisega (esimene baasoskuste laager Võrumaal) ning hakati üles ehitama nüüdisaegset organisatsiooni. 2000. aastatel kasvas Tallinna malev jõudsalt, kujunedes Kaitseliidu suurimaks üksuseks. Tänapäeval tegutseb malev aktiivselt nii sõjalise väljaõppe, kriisikommunikatsiooni, avalike sündmuste toetamise kui ka kogukondliku valmisoleku valdkondades. Tallinna malev on ka Põhja maakaitseringkonna juhtivüksus, toetades ringkonna valmisolekut ja jagades piirkondlikke ressursse.

tähtsamad kuupäevad

1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
1925Tallinna piirkonna kaitse korraldamine eraldati Harju malevast ning loodi iseseisev Tallinna malev (01.01.2025).
1940President K. Päts andis välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse (27.06.1940).
1990Järvakandis taastatakse Kaitseliit, mida hakkab juhtima Kalle-Istvan Eller (17.02.90).
1990 Tallinna erinevates linnaosades toimusid Kaitseliidu üksikrühmade taastamiskoosolekuid (märts-mai 1990).
1990 Eesti Kongressi I istungjärgu turvamine (11.-12.03.90).
1990Taasasutatakse Harju malev, kuhu hakkavad kuuluma ka Tallinna Kaitseliidu üksikrühmad, hilisemalt I ja II malevkond (09.05.90).

1990Moodustati Tallinna I (aprill) ja II malevkond (juuni).
1990Osalemine Toompea lossi kaitsel - Interrinde meeleavaldajad ründavad lossi (15.05.90).
1990Moodustati Tallinna I (aprill) ja II malevkond (juuni).
1990Osalemine KL staabiõppusel „Riigipiir 90“ (01.09.90).
1990Osalemine Kaitseliidu suurkogul (10.11.90).
1991Tallinna I ja II malevkond ühendati Tallinna malevaks (31.05.1991).
1992-1993Asus maleva staap aadressil Vana-Viru 13 .
1993-1994Asus maleva staap aadressil Narva maantee 77.
2000Toodi Nõmme malevkond taas Kaitseliidu Tallinna Maleva koosseisu nii nagu see oli enne 1940. aastat.

Sümboolika

Tallinna maleva sümboolika on kujunenud enam kui sajandi jooksul ning sümboliseerib pealinna kaitsjate järjepidevust, väärikust ja ühtekuuluvust. Meie sümboolika hulka kuuluvad maleva lipp, käeside, käeembleem, teenetemärk ning kursusemärgid, mis kõik kannavad edasi traditsioone ja ühtset visuaalset identiteeti.

Maleva lipp

Tallinna maleva lipu saamine 15. novembril 1925 oli üks olulisemaid tähiseid maleva kujunemisel. Lipu esikülg kannab Tallinna linna värve. Kolm korduvat sinivalget triipu, ning varda poolsel küljel paikneb tammelehtedest pärjaga ümbritsetud riigivapp kuld-sinises sõõris valgel taustal. All on Eesti trikoloor ja kuupäev 11. XI 1918, mis tähistab Eesti Kaitse Liidu asutamist.

Lipu tagaküljel on linna värvide taustal Kaitseliidu embleem – riigivappi kaitsev kotkas. Vasakul servas on trikoloor ja lipu saamise aasta „1925“.

Lipp taastati ja pühitseti uuesti 23. juunil 1992.

Käeside

Tallinna maleva käeside on kuulumise ja traditsiooni sümbol, mida kantakse pidulikel sündmustel, paraadidel, mälestustseremooniatel ning rivistustel.

Käeside järgib Kaitseliidu ühtset sümboolikastandardit.

Maleva teenetemärk

Tallinna maleva teenetemärk asutati 1995. aastal.

30 aasta jooksul (seisuga 17. november 2025) on välja antud 343 teenetemärki.

Teenetemärk antakse:

See on tunnustus silmapaistva panuse, pühendumuse, eestvedajaomaduste või pikaajalise teenistuse eest.

Välimus:

Tallinna maleva teenetemärk on traditsiooniline kilbikujuline vorm, mille keskmes on Tallinna maleva ajalooline embleem. Tunnusmärk on kujundatud väärikate toonidega ja valmistatud metallist, esindades Tallinna maleva ajalugu ja identiteeti.

Kaitseliitlase sõduribaaskursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase tankitõrjegranaadiheituri lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase kuulipilduri erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase sidemehe erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase jaosanitari erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Vormidetailid

Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.

Väljaõpe

Väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väljaõpe tagab, et igal üksusel on oskused täita oma ülesandeid nii rahuajal, kriisiolukorras kui ka sõjaajal. Läbimõeldud ja mitmetasandiline väljaõpe moodustab Tallinna maleva operatiivse selgroo.

Tallinna malevas toimuvad väljaõpped aastaringselt – alates sõdurioskuste baaskursusest ja üksuse taseme taktikaõppustest kuni allohvitseride ning rühmaülemate taseme koolitusteni.

Väljaõpe arendab kaitseliitlaste tulejuhtimist, liikuvust, otsustusvõimet, koostööd ning valmidust tegutseda keerulistes olukordades.

Oluline roll on erialakoolitustel:

meditsiin, side, pioneeriõpe, droonide kasutamine, luure, logistika, juhtimine, laskmine.

Õpe toimub Tallinna maleva harjutusaladel, Männiku lasketiirus, Kaitseväe Keskpolügoonil ja üleriigilistel suurõppustel.

Lisainfo

Baaskursus – iga kaitseliitlase algus

Erialaõpe

Peale baaskursust toimub spetsialiseerumine – iga kaitseliitlane õpib oma ametikoha oskused. Erialakursused kestavad tavaliselt 2–3 nädalavahetust ning hõlmavad:

Koostööharjutused

Erialaõppele järgnevad allüksuse tasandi koostööõppused:

Laskeväljaõpe

Alates 2004. aastast toimub laskeväljaõpe Tallinna maleva Männiku lasketiirus, kus tegutseb ka laskespordiklubi MäLK.

Väljaõppe planeerimine ja kord

Tallinna malevas juhindutakse:

Laupäevase väljaõppe ettevalmistus ei alga mitte päev varem, vaid vähemalt 2 nädalat varem.

Kõik taotlused ja dokumendid saadetakse: tlnvaljaope@kaitseliit.ee ning koopia allüksusele.

Väljaõppe kontroll toimub dokumendi „Sõjaväelise väljaõppe korraldamise kontroll Kaitseliidus“ alusel.

Asukoht ja saabumine

Tallinna maleva enamik väljaõppeid algab aadressil Plangu 4. Saabuda on soovitatav ühistranspordiga, sest värava ette parkimine takistab liiklust.

Võta kaasa isikut tõendav dokument.

Kasulikku infot

Tallinna Malev.

Eesti suurim Kaitseliidu üksus otsib inimesi, kes soovivad panustada. Liitudes leiad end meeskonnast, kus treenitakse, toetatakse ja tegutsetakse ühise eesmärgi nimel, Eesti kaitsmiseks.