RELVAEKSAMI SOORITAMISE KORD KAITSELIIDUS
1. Relvaeksami üldsätted
1.1 Relvaeksami peavad sooritama Kaitseliidu tegevliikmed:
1.1.1 kes taotlevad relvakandmise luba
1.1.4 kelle relvakandmisluba on aegunud
1.1.5 kõik Kaitseliidu valvurid.
1.2 Relvaeksamit viiakse malevates läbi mitte vähem kui üks kord kvartalis.
1.3 Relvaeksami sooritamine on eelduseks relvakandmisloa väljastamiseks.
1.4 Relvaeksamil kontrollitakse kaitseliitlase teadmisi ja oskusi alljärgnevalt:
1.4.1 kehtivate relvastuse õigusaktide tundmises
1.4.2 relvade kandmises ja hoidmises
1.4.3 relva käsitsemises.
1.5 Relvaeksamit viiakse läbi kolme liiki relvadele
1.5.1 Tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned ning mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua või relvaraudade pikkus on üle 300 mm (nt automaat, kuulipilduja, karabiin);
1.5.2 püstol - tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm ja relvaraua või relvaraudade pikkus on kuni 300 mm (nt püstol, revolver, püstolkuulipilduja);
1.5.3 sileraudne relv - tulirelv, mille relvaraua õõs on ilma vintsoonteta (nt sileraudne pumppüss).
1.6 Relvaeksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiline osa koosneb teadmiste ja oskuste kontrollist ning laskekatsest iga relvaliigi kohta eraldi.
1.7 Relvaeksami praktilise osana nõutavat laskekatset ei pea sooritama Kaitseliidu esikütt vastava relvaliigi diplomi ettenäitamisel.
1.8 Relvaeksamit ei pea sooritama kaitseliitlane, kes omab kehtivat relvakandmisluba ja esitab selle vähemalt kolm kuud enne relvaloa kehtivuse lõppu väljavahetamiseks.
1.9 Kaitseliidu relvaeksam on kehtiv 1 aasta (sh loetakse ka eelnevate kordade alusel sooritatud relvaeksamid), juhul kui tegevliige ei taotle selle aja jooksul relvaluba, tuleb teoreetiline ja praktiline eksam uuesti sooritada.
1.10 Kaitseliidu relvaloa pikendamine:
1.10.1 Tegevliikmel on relvaloa kehtivuse viimasel kolmel aastal Kaitseliidu kodukorra § 6 lg 6 nõuded täidetud ja liikmemaksud on tasutud (relvaluba pikendatakse vastavalt esitatud taotlusele).
1.11. Kaitseliidu relvaluba ei pikendata:
1.11.1 Tegevliikmel on viimasel kolmel aastal kas või ühel aastal Kaitseliidu kodukorra § 6 lg 6 nõuded täitmata või kui aastane liikmemaks on tasumata (tuleb enne relvaloa vahetamist relvaeksam uuesti sooritada).
2. Relvaeksamile ilmumise nõuded;
2.1 Relvaeksamile ilmunul peab olema kaasas Kaitseliidu liikmekaart.
2.2 Relvaeksamile ilmunu peab olema läbinud relvaõppe vastava margi relvale.
2.3 Relvaeksami sooritamisele peab ilmuma välivormis (v.a juhtudel kui malev ei ole väljastanud kaitseliitlasele välivormi).
3. Relvaeksami läbiviimine;
3.1 Malevapealik moodustab ning kinnitab käskkirjaga kolmeliikmelise alalise komisjoni, komisjonile peavad olema määratud asendusliikmed.
3.2 Relvaeksami läbiviimise koha ja aja määrab maleva pealik oma käskkirjaga.
3.3 Relvaeksami alguses tutvustatakse eksami läbiviimise korda, lasketiirus lasketiiru sisekorraeeskirja ja ohutusnõudeid.
3.4 Relvaeksamil ei ole lubatud kasutada abivahendeid (sh nutiseadmeid ega telefoni) ega kõrvaliste isikute abi.
4. Relvaeksami teoreetiline osa;
4.1 Eksamipiletid (küsimused valikvastustega) kinnitab Kaitseliidu ülem käskkirjaga. Eksamipiletil on kümme valikvastustega küsimust, mille igale küsimusele on ainult üks õige vastus.
4.2 Eksami küsimustega kontrollitakse eksamineeritava teadmisi järgmistes valdkondades:
a. KL seaduse alusel välja antud relvastusalaste määruste ja kordade tundmine;
b. Tulirelva nõuetekohane käsitlemine ja hooldamine, ohutusnõuded;
c. Esmaabi andmine;
d. Vastutus õigusaktide rikkumise korral (Kaitseliidu seaduse, Tsiviilseadustiku, Karistusseadustiku, Relvaseaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide tundmine)
4.3 Teoreetilise eksami osa mittesooritanut praktilisele osale ei lubata.
5. Relvaeksami praktilise osa teadmiste ja oskuste kontroll.
5.1 Teadmiste ja oskuste kontrollis kasutatakse maleva struktuuri põhirelvastuses olevat automaatrelva ja püstolit.
5.2 Teadmiste ja oskuste kontrollis hinnatakse relva osade tundmist, relva tööpõhimõtte teadmist, relva käsitsemise oskust, ohutustehnika teadmisi ning laskeasendite õigsust.
5.3 Teadmiste ja oskuste kontrolli mittesooritanut laskekatsetele ei lubata.
6. Relvaeksami praktilise osa laskekatse(d)
6.1 Erinevat liiki relvade korral sooritatakse eraldi laskekatsed.
6.2 Laskekatsed viiakse läbi maleva struktuuri põhirelvastuses olevast automaatrelvast ja püstolist.
6.3 Vintraudset püssi lastakse lamades asendist distantsilt 100 meetrit. Püstolit lastakse püsti asendis ühe või kahe käega distantsilt 25 meetrit. Juhul, kui relva raua pikkus on 50 mm või alla selle, on laskedistants 10 meetrit. Sileraudse püssi liiki lastakse automaadist püstiasendist distantsilt 25 meetrit.
6.4 Kõikidel laskekatsetel kasutatakse märklehte nr 4 (ringidega rinnakuju).
6.5 Laskekatsetel tagab relvad, laskemoona, märklehed ning kuulmis- ja nägemiskaitsed eksami läbiviija.
6.6 Igal laskekatsel saab lasta kuni üheksa (kolm korda kolm) proovilasku ja kolm arvestuslikku lasku.
7. Relvaeksami hindamine;
7.1 Teoreetilises osas on eksamipileti vastamiseks aega kuni 30 minutit. Etteantud aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuteks.
7.2 Teoreetilise eksami osa ja eksamipileti vastused kontrollitakse kohe peale eksami sooritust. Eksamipilet loetakse vastatuks kui kümnest küsimusest on vähemalt üheksale vastatud õigesti. Tulemused tehakse eksamineeritavatele teatavaks pärast vastuste kontrollimist ning vastava sissekande tegemist relvaeksami protokolli.
7.3 Teadmiste ja oskuste kontroll loetakse mittesooritatuks, kui teadmised ja oskused on puudulikud või eksamineeritava relva käsitlemine kujutab ohtu eksamineeritavale või eksami läbiviijatele (nt laskekatsel tehakse vigu või luuakse relva oskamatu käsitlemisega tulejoonel ohtlik olukord).
7.5 Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kõik kolm arvestuslikku lasku on tabanud märklehe rinnakuju rohelist osa.
8. Relvaeksami lõpetamine
8.1 Relvaeksami protokolli kinnitavad eksamikomisjoni esimees ja kaks liiget allkirjaga.
8.2 Protokolli alusel kinnitab maleva pealik käskkirjaga eksami tulemused.
8.3 Eksami käigus tekkinud vaidlustused lahendab eksamikomisjoni esimees. Kui vaidluse lahendamine kohapeal osutub võimatuks, otsustab küsimuse maleva pealik.
Kui tegemist on kombineeritud relvaga, millel on nii vintraud ja kui ka sileraud, siis sooritatakse relvaeksam mõlemale relvaliigile eraldi. Relvaeksamit ei kohaldata relvadele mille kaliiber on suurem kui 12,7 mm (nt. tankitõrjerelv, miinipilduja, kahur, haubits). Eriala relvadele (kuulipilduja, tankitõrjerelvad jt) relvaeksami sooritamise aluseks võetakse kursuse edukas läbimine (koos laskekatsega) ja käesoleva teooria relvaeksami pileti täitmise positiivne sooritus.