Lüganuse jaoskonna suvine ellujäämiskursus

Kursus algas reede õhtul, mil osalejad tegid ettevalmistusi laagrisse jäämiseks. Püstitati telk ja ehitati välikäimla. Seejärel suunduti randa telksauna ehitama. Selle püstitamisel kasutati rannast leitud  pikki oksi, mis kinnitati koonusekujuliselt. Tekkinud konstruktsioon kaeti tihedalt kaasas olnud  koormakattega.  Telgi ehitamise ajal kuumenesid lõkkesse pandud maakivid , mis tõsteti ettevaatlikult labidaga telgi keskele. Korraga mahtus sauna neli inimest. Kahjuks temperatuuri mõõta ei saanud, aga efekt oli sama, mis päris saunas. „Leili võtmise“ järel sai end kohe meres jahutada.
Laupäeva hommikul toimus rannas merepäästeõppus, mille viisid läbi Purtse Vabatahtliku Merepääste liikmed.  Tutvustati ohutusnõudeid, info liikumise korraldust, erinevate päästevestide kasutamist, tegevust päästeparvel ja päästjate saabumisel ning palju muud kasulikku. Päästeparvel käitumise õppimiseks viidi läbi ka praktiline õppus, mille käigus vabalt merel ulpivast päästeparvest aidati  inimesed kaatrile ning seejärel kaldale. Õppus oli sisukas ja korraldajate poolt väga hästi läbi viidud.
Seejärel jätkasime matka rannas Purtse jahisadamani, kus peatuti lõunapausiks. Selle tarbeks oli juba hommikul kaasa võetud toidukraam.
Nälg petetud, seati sammud edasi Purtse jõe äärde sügavamale sisemaale. Ka seal proovisime hakkama saada kaasas olnud vahenditega ja kuulasime Lüganuse malevkonna liikme Tarvo Johansoni õpetusi ning soovitusi, kuidas valmistada õng kala püüdmiseks. Saime teada, milliseid rannas vedelevaid asju saab kasutada, kuidas siduda sõlme, et libe nöör lahti ei jookseks ning  mida kasutada söödana. Kui õnged said valmis meisterdatud, asusime kala püüdma. Küll kasutasime söödana ussikesi, tigusid, vaarikaid …, aga kalaõnne meil seekord ei olnud. Nii pidimegi kala asemel ise õhtuooteks vaarikaid sööma. Päästeameti abikomando hoone juures tutvusime ka päästeautoga, selle võimaluste ja päästetöö korraldusega.
Nii oligi päev õhtusse jõudnud. Seadsime sammud tagasi laagrikohta ning valmistasime õhtusöögi. Emotsioonid olid ainult positiivsed ja juba pidasime arutelu, mismoodi planeerida ja sisustada järgmist ellujäämiskursust talvel. Vabatahtlikud merepäästjad kaasaksime ka siis hea meelega.
Seejärel likvideerisime enda järelt üles seatud ehitised nagu looduses käies tavaks on. 
Üheks Naiskodukaitse väärtuseks on,  et iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Kursus toetas seda igati.
 
 
Ave Paavo
Alutaguse ringkond
Lüganuse jaoskond
27.07.2016